Heal söögil on kindlasti positiivne mõju meie tujule. Osa sellest naudingust on kohene, osa jõuab kohale veidi hiljem. Täpsemalt, veresuhkru tõusu võib pidada nö koheseks ning kõiki vitamiine ja mineraalaineid, mis meie organismi toimimist toetavad, hilisemaks.
Näiteks türosiini ja trüptofaani on vaja selleks, et toota näiteks dopamiini, mis on neurotransmitter, mis kontrollib naudingu- ja tasutunnet – ning ka serotoniini, mis aitab reguleerida meeleolu. Võtame näiteks ka Brüsseli kapsa, mis sisaldab folaati, vitamiini, ilma milleta ei saa aju korralikult toimida.
Jõhvikates on aga palju C-vitamiini, mis muuhulgas osaleb dopamiini muundamisel noradrenaliiniks, mis on veel üks neurotransmitter ja mille puudust näib seostavat depressiooniga.
Toitumise valdkond on alauuritud, sest seda on keeruline uurida. Paljud juhised ja soovitused, mida jagatakse võivad pärineda uuringutest, mis on tehtud väga ammu ning mingite kindlate gruppide peal, mis teeb tegelikkuses nende kohandatavuse päris keeruliseks.
Siiski on mõned toitumisviisid, mida saab ja võiks soovitada just meie aju tervise toetamiseks. Üheks selliseks peetakse näiteks Vahemere toitumisviisi (inglise keeles diet), mis on rikas köögiviljade ja täistera poolest ning milles esineb teistest vähem punast ja kõrgelt töödeldud liha ja küllastunud rasvhappeid. Hiljuti on uuritud ka „rohelist“ Vahemere toitumisviisi, mis on rikas just polüfenoolide poolest. Mis need veel on? Polüfenoolid on rühm taimseid ühendeid, mida leidub teatud puu- ja köögiviljades ning ka näiteks rohelises tees. Täpsemalt, paljud polüfenoolid toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet. On leitud ka, et need aitavad vanusest tingitud aju atroofia vähendamisele kaasa. Uuritud on ka näiteks marjade mõju dementsusele. Ehk… teadlased usuvad, et taoline toitumise viis vähendab põletikulisi protsesse ajus ning seetõttu on ka meie aju tervis parem. Äärmiselt huvitav!
Pole aga ehk uudis, et läänelik toitumisviis sisaldab rohkel töödeldud ning kiudainevaest toitu, mille kõrval eksisteerib ja õitseb toidulisandite valdkond. Äri, mille maht ulatus ühe hinnangu kohaselt 2021. aastal 152 miljardi dollarini ja aastani 2030 oodatakse 9%-list aastakasvu. Kõige rohkem kulutab toidulisanditele Ameerika, kellel järgnevad Lääne-Euroopa ja Jaapan.
Tegu on valdkonnaga, mille puhul on kontroll veel lapsekingades, aga üksikjuhud, kus näiteks lapsed saavad multivitamiinide manustamise korral leevendust ADHD osas.
Antud juhul on aga risk eelkõige see, et kas sa ikka tead kuhu sa oma raha suunad ehk kas sa saad seda, mida lubatakse purgi peal. Lisaks kindlasti ka see, et ühe Soomes tehtud uuringu tulemustele tugiendes võib väita, et me kipume liiga palju lootma toidulisanditele.
Kust tulevad meile vajalikud vitamiinid ja mineraalained enamasti? Enamasti just taimsest toidust, mille ühine tunnus on kiudained ja lisaks ka fermenteeritud tooted. Viimastest räägitakse täna üha rohkem ning seda eelkõige meie seedeelundkonnas elutseva mikrobioomi kontekstis. Need mikroobid vajavad just mikroelemente. Nende puudumine, võib mõjutada soolestiku mikrobioomi tasakaalu.
Küsimus on, et kas ja kuidas mikrobioomi toimimine või mittetoimine mõjutab seda, kuidas me ennast tunneme ja meie emotsioone jne? Tõendid seoses kõhu ja aju omavahelise seose kohta seda just väidabki, mida on hakatud nimetama psühhobioomiks.
Tegu on uue valdkonnaga, mis kasvatab oma mõju toidulisandite ja toidutööstuse kõrval. Huvitav on kindlasti jälgida, kuhu ja kuidas see areneb. Siiski, üksi käsitletud teemadest ei asenda hea ja mitmekesist toitu, mis annab lisaks makro- ja mikrotoitainetele lisaks ka maitseelamusi, emotsioone ning loob ja sageli ka parandab sotsiaalseid suhteid.
Antud postituse sisu pärineb The Economist artiklist „How food affects the mind, as well as the body. It turns out you are what you eat after all.“ Tegu on minupoolse lühikokkuvõttega ning loetule on lisatud minu enda tõlgendusi ja lisamärkusi.